Archive for Hundilood

Volunteer

LAUL

I am your host

– palun, võta ja võida!

Oli juba üsna hiline õhtu. Kõndisime mööda tolmust kruusateed, meist paremale jäi kõrge pime mets.

– mida teevad kitsed minu toas?

Küsisin talt – kas märkasid, et keegi käib meiega kaasas,  metsas?
 Tema vastu – miks sa seda arvad.
Küsisin – kas siis sina ei kuule?
Mul oli taskus kolm kastanimuna. Neid tuli neid kasutada täpselt õigesti. Viskasin ühe kastani vaikse liigutusega metsa põõsasse, kus teadsin olevat kedagi, kes meiega kaasas käib, ja käskisin kuulatada, kuidas kastani kukkumine on kosta topelt – üks neist kastani maandumine lehtedesse ja teine kellegi hüpe eemale. Ma kuulsin seda väga täpselt, nägin ka selle eluka varju jooksmas meiega paralleelselt põõsatukast järgmisse.
Võtsin uue kastani ja käskisin oma kaaslasel olla tähelepanelik.

 

– Sa jõudsid finaali.
– See on tühi asi, ma ajan lihtsalt oma rida

Viskasin kastanimuna põõsasse ja kuulsin jälle kahte mütsatust. Nüüd nägin seda elukat veel selgemalt, ta oli muutunud heledamaks.
Samamoodi viskasin ka kolmanda kastani, olin väga tähelepanelik, et vise oleks täpne ja veidi varjatud.
Jälle kostus kaks mütsatust – üks kastani kukkumine ja teine kellegi eemalehüpe.

Nüüd nägin selgelt Valget Hunti. Kui ta sai aru, et ta on avastatud, jooksis ta meie juurde, mulle otse sülle.
Edasi läksimegi nii – Valge Hunt mul süles.
Nüüd ma alustasin laulu seal metsavahel– ma laulsin iga rida erineva hääletooniga katsetades, milline sobib.
Mõne aja pärast hakkas ka mu kaaslane laulma.
Iga salmirida laulsime kui eraldi laulu ja järjest enam hakkasid meie hääled kokku kõlama.